Ohud ja nende vältimine mereretkel
Merematkadega seotud riskid on võrreldes maismaa ja siseveekogudega tunduvalt suuremad, seetõttu on mõned esmapilgul võib-olla naljakatena ja pedantsetena tunduvad turvameetmed merematkal hädavajalikud.
Eelkõige lähtume me oma mereretkedel ohutusest. Alati enne matka alustamist teeme põhjaliku instruktaaži ja ei alusta retke enne kui oleme veendunud, et teil on omandatud meresüstamatkade põhitõed.
Looduslikud ohud:
Tuul on merematkade põhiliseks ohuks. Sellest, kas aerutatakse vastutuult või pärituult sõltub süsta sõidukiirus väga suurel määral. Ohtlikuks võivad saada ka tuule poolt tekitatud suured lained. Kuna tegutseme paljudel juhtudel merelahtedes, on palju olulisem tuule tugevusest tuule suund. Tugeva tuule korral saab süstaretke mõnikord varjatud lahesopis väga edukalt teostada. Alati jälgime enne merele minekut ilmateadet. Kui tuul on tõesti liiga tugev ja matk ära jääb lepime kokku uue aja või tagastame teile kogu raha.
Külm vesi ei ole ohtlik enne kui sinna sisse kukkuda. Kui sooja ilma korral võite süsta ümbermineku korral hulpida vees tunde ilma et midagi hullu juhtuks, siis külma vee korral on matkaja pääsemisvõimalused minutite küsimus. Suve alguses kui vesi on veel külm, korraldame matku rannalähedastel marsruutidel. Mitmetesse kilomeetritesse ulatuvaid mereületusi võtame ette siis kui merevesi on juba soojem.
Matkajate poolt tekitatavad ohud:
Kõige suuremaks ohuks, mis te ise endale ja teistele tekitate on alkoholi tarvitamine või alkoholijoobes matkale tulek. Purjus inimesel hägustuvad kõik meeled, seega suureneb ümbermineku oht. Kui on ümber mindud, siis on alkoholijoobes matkajal väga raske uuesti süsta tagasi saada. Paika ei pea ka üldtuntud alkoholi kui külmarohu loogika. Alkohol kiirendab vereringet ja laiendab veresooni. See tähendab, et soojuskadu külmas keskkonnas alkoholijoobes viibides hoopis kasvab. Pealegi ei taju purjus inimene oma alajahtumist nii nagu kaine. Väike naps on asjakohane enne magama minekut lõkkeääres olles, kuid järgmisel hommikul süsta istudes tuleb olla jälle kaine. Purjus matkaja seab ohtu nii enda kui kaaslased.
Teiseks suuremaks ohuks on oma võimete ülehindamine ja instruktori märguannete eiramine. Ei ole ohtlikumat mõtteviisi kui “las nad räägivad, minusuguse tegijaga sellised õnnetused ikka ei juhtu”. On palju ohte, millest saad aru alles siis kui õnnetus juba käes on. Seetõttu ei juhtugi niipalju õnnetusi väheste kogemustega ja ettevaatlikel matkajatel kui füüsiliselt paremas vormis olevatel, kuid oma võimeid selgelt ülehindavatel matkalistel.
Eelnevast tulenevad ohud:
Süsta ümberminek. Süst on palju kindlam sõiduvahend kui esmapilgul arvata võiks. Meie kasutuses olevad süstad on pikemad ja kitsamad kui näiteks kanuud, see annab neile parema lainekindluse, samas ei kaldu nad tuulega nii kergesti kursilt kõrvale, oma saledale ehitusele vaatamata on põhi piisavalt lai, et tagada teile kindel tunne merel. Lisaks on süstal tasakaalu hoidmine hoopis teine kui kanuul süsta kahe labaga aeru tõttu. Kuna oleme tegelenud ka kanuumatkadega võime kinnitada, et süstamatkal esineb ümberminekuid tunduvalt vähem kui kanuumatkadel.
Kui süst ikkagi ümber minema juhtub, siis on reegel number üks – me ei taha rohkem ohvreid, seetõttu abistavad matkajaid süsta tagasi saamisel ainult matkajuhid. Ülejäänud grupp läheb mõõdukasse kaugusesse. Süstade kahes otsas asuvate kuivkambrite tõttu püsib süst hästi vee peal ning tavaliselt võtab matkaja süsta tagasi aitamine aega alla kümne minuti.
Alajahtumine ehk hüpotermia võib tekkida peale ümberminekut, kuid ka lihtsalt külma ilma tõttu. Alajahtumine on kehatemperatuuri langemine sellisele tasandile, kus normaalne aju ja lihaste tegevus on kahjustatud. Alajahtumist saab vältida kui on valitud sobiv riietus madala temperatuuri, niiskuse ja tuule vastu; toitutakse ja juuakse korralikult. Ollakse tähelepanelikud nii enda kui kaaslaste suhtes.