Regina Herodes

Haridus:

• 2010- Tartu Ülikool- magistriõpe, Rahvusvahelised suhted
• 2002 –2008 Tartu Lennukolledž- Lennundusettevõtte juhtimise eriala
• 2005 – 2006 Eesti Diplomaatide Kool- Rahvusvahelised suhted ja Euroopa integratsioon
• 2001 – 2003 Tallinna Ülikool- magistriõpe, kehakultuuriteaduskond MA spordi- ja liikumisteadustes (cum laude)
• 2002 Tartu Ülikool- magistriõpe, kehakultuuriteaduskond (külalisüliõpilane)
• 1997 – 2001 Tallinna Pedagoogikaülikool- bakalaureuseõpe, kultuuriteaduskond- BA koreograafias
• Lisaeriala: Reklaam ja meedia
• 1994 Rosborgi Amtsgymnasium Taanis (vahetusõpilane)

Keeled: eesti, inglise, vene, taani, (algtasemel hiina, hispaania, araabia, rootsi jne keeled)

Kogemused: Matkamine on mulle elustiil. Lapsepõlvest alates hakkasin mägimatkajast isa kannul ringi müttama, seega raske on piiritleda kust kõik algas.
Olen korraldanud kursusi “Tunne Eestimaad”, liikunud erinevatel viisidel ringi oma seltskondadega ja sõpradega. Olen rännanud Eestis, Euroopas, Aasias, Austraalias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas.
Meeldejäävamatest teekondadest tooksin välja Kaukaasia mägede avastusretke ning Mt. Elbruse, kuuajase Lapimaa rännaku telgiga kaugel põhjas, eemal tsivilisatsiooni hüvedest. Türgimaa retke, Norra jalgsimatkad mägedes ja lumelaua külastused.
Austraalia reisi pikki idakallast, mille ühe ereda pärlina tõstaksin esile nädalase süstamatka ookeanil- Whitsunday rahvuspargi külastamise, kus on 74 vulkaanilise tekkega saart. Kustumatu mälestuse on jätnud Whiteheaven rand: helevalge liiv, rohekassinikas vesi, suured kilpkonnad, korallid ja kohtumine ühe haiga.
Lõuna-Ameerikast jättis sügava mulje Peruus Salkantay teekond ja Machu Picchu, Sacred Valley, Ollantaytambo, Pisac. Meelde jäid Titicaca järvel Amantani saarel elavad kogukonnad. Peruu rannikul Chan Chan, Kuu ja Päikese templid. Boliivias Uyuni soola järvedel kadus piir taeva ja vee vahel, pakkudes võrratu vaatemängu.
Kolumbias oli põnev läbi indiaanlaste jälgedes käia ja džunglisse rajatud kivitreppe pidi Tayrona rahvuspargis indiaanlaste kunagisesse elukohta jõuda.
Hinge läks ka rännak Venezuelas, näiteks jõudes maailma kõrgeima koseni Angel Fall säras meile vastu vikerkaar. Võrratult kaunis oli ka Salto el Sapo- Sapito Falls ning aeg Canaimas.

Tais on mu üheks lemmik kohaks Adang saar, mis paikneb õnneks rahvuspargis, seega on kaitstud inimtegevuse eest. Saare ümber on ka head sukeldumiskohad, et veealust maailma ja koralle imetleda. Tais tegin ka PADI- open water diver litsentsi, selle raames jäid kõige enam meelde veealused templid. Koh Samui aga avaldas muljet teistes mõõtmetes.

Ka Põhja-Ameerikas Atlantas maailma suurimas akvaariumis on imeline vaadata elusloodust, delfiine, belugasid, kalu, taimi; kõndides justkui mere põhjas haarab hüpnootiline lummav vaatepilt. Kuid selleks, et veemaailma võludest osa saada ei pea kaugele minema.

Eestis on võrratud vaated ning imeline loodus. Põnevaid matku Eestis on olnud aga liiga palju, et neist siin pikemalt pajatada. Kui matkal kohtume ja õhtul tule ääres jutu puhume, siis ehk tuleb mõni teekond kunagi jutuks. Väga oluline on loodust hoida ja austada, loodan oma matkadel kohata ka sarnase filosoofiaga inimesi.